Alkohol ja maksakahjustus: sümptomid, rasvmaks, alkohoolne hepatiit ja maksatsirroos

Võid tunda end tervena, käia tööl, teha sporti ja elada tavapärast elu. Samal ajal võib alkohol aga sinu maksa tasapisi kahjustada. Kui ilmnevad esimesed tõsised sümptomid, võib haigus olla juba nii kaugele arenenud, et täielik taastumine ei ole enam võimalik.

See on üks alkoholiga seotud maksahaiguste kõige ohtlikumaid omadusi. Maksakahjustus võib kujuneda aastate jooksul peaaegu märkamatult.

Maksakude ise ei tunne valu samamoodi nagu vigastatud nahk või põletikuline hammas. Kuigi maksa ümbritseva kapsli venimine võib põhjustada valu või ebamugavustunnet, võib ka tõsine maksakahjustus areneda ilma valuta.

Esialgu võib maksarakkudesse hakata kogunema rasv. Hiljem võib osal inimestest tekkida põletik ja fibroos ehk maksakoe armistumine. Raskematel juhtudel kujuneb välja maksatsirroos, mille tüsistused võivad olla eluohtlikud.

Kõige murettekitavam on see, et mõni inimene saab oma maksahaigusest teada alles siis, kui maks ei suuda enam korralikult oma ülesandeid täita.

Selles artiklis selgitame, kuidas alkohol maksa kahjustab, millised on maksahaiguse esimesed sümptomid, kas rasvmaks võib taanduda, kuidas ära tunda maksatsirroosi ning millised uuringud aitavad kahjustusi avastada enne raskete tüsistuste tekkimist.

Kuidas alkohol maksa mõjutab?

Maks on üks inimese organismi tähtsamaid elundeid. See osaleb ainevahetuses, töötleb toitaineid, toodab organismile vajalikke valke ja vere hüübimiseks vajalikke aineid ning aitab lagundada mitmesuguseid potentsiaalselt kahjulikke ühendeid.

Alkoholi tarvitamisel lagundatakse suurem osa organismi jõudnud etanoolist just maksas.

Alkoholi lagundamisel tekib atseetaldehüüd – mürgine ühend, mis võib kahjustada rakke ja soodustada põletikulisi protsesse.

Regulaarne ja liigne alkoholitarvitamine võib põhjustada mitmeid omavahel seotud muutusi:

• Rasva kogunemine maksarakkudesse.

• Oksüdatiivse stressi suurenemine.

• Hepatotsüütide ehk maksarakkude kahjustumine.

• Põletikuliste protsesside teke.

• Fibroosi ja armkoe kujunemine.

• Maksafunktsiooni järkjärguline halvenemine.

Need muutused võivad toimuda ilma märgatava valu või muude selgete haigusnähtudeta.

Millised on alkoholist põhjustatud maksakahjustuse staadiumid?

Alkoholiga seotud maksahaigus võib avalduda mitmel kujul.

1. Rasvmaks ehk maksa steatoos. Maksarakkudesse koguneb liiga palju rasva.

2. Alkohoolne hepatiit. Tekib maksapõletik, mis võib rasketel juhtudel põhjustada maksapuudulikkust.

3. Maksafibroos. Pikaajalise kahjustuse tagajärjel moodustub maksas armkude.

4. Maksatsirroos. Ulatuslik armistumine muudab maksa ehitust ja häirib selle normaalset talitlust.

Need seisundid ei pruugi alati areneda kindlas järjekorras. Näiteks võib alkohoolne hepatiit tekkida ka inimesel, kellel on juba maksatsirroos.

Rasvmaks – esimene hoiatusmärk, mida on lihtne tähelepanuta jätta

Rasvmaks on seisund, mille korral maksarakkudesse koguneb liigselt rasva.

Alkoholist põhjustatud rasvmaks võib kujuneda suhteliselt kiiresti, eriti siis, kui alkoholi tarvitatakse regulaarselt ja suurtes kogustes.

Suurim probleem seisneb selles, et rasvmaks ei pruugi põhjustada peaaegu mingeid vaevusi.

Valu ei pruugi olla. Nahk ei pruugi kollaseks muutuda. Inimene võib välja näha terve ja tunda end hästi.

Millised on rasvmaksa esimesed sümptomid?

Mõnel inimesel võivad esineda:

• Püsiv väsimus.

• Energiapuudus.

• Raskustunne paremal roidekaare all.

• Ebamugavustunne kõhus.

• Muutused maksanäitajates.

Need sümptomid ei ole siiski iseloomulikud ainult maksahaigustele. Paljudel inimestel kulgeb rasvmaks täiesti sümptomiteta.

Väsimust peetakse sageli stressi, ületöötamise või unepuuduse tagajärjeks.

Samal ajal võivad maksas juba toimuda ebasoodsad muutused.

Kas rasvmaks võib areneda maksatsirroosiks?

Jah. Kui inimene jätkab liigset alkoholitarvitamist, võib osal inimestest rasvmaks süveneda, põhjustades põletikku, fibroosi ja lõpuks maksatsirroosi.

See ei tähenda, et igal rasvmaksaga inimesel tekib tsirroos. Pikaajaline liigne alkoholitarvitamine suurendab aga selle riski.

Hea uudis on see, et alkoholist põhjustatud rasvmaks on varases staadiumis sageli pöörduv.

Alkoholist loobumise järel võib maksa kogunenud rasva hulk märgatavalt väheneda juba mõne nädalaga.

Mida varem maksakahjustuse põhjus kõrvaldatakse, seda suurem on võimalus haiguse süvenemist ära hoida.

Alkohoolne hepatiit – kui maksakahjustus muutub tõsiseks

Alkohoolne hepatiit on põletikuline maksahaigus, mis võib tekkida pikaajalise ja liigse alkoholitarvitamise tagajärjel.

Selle haiguse korral võivad maksarakkude kahjustus ja põletikuline reaktsioon olla väga tugevad.

Mõnel inimesel kulgeb haigus kergemalt. Raske alkohoolne hepatiit võib aga põhjustada maksapuudulikkust ja isegi surma.

Alkohoolse hepatiidi sümptomid

Võimalikud sümptomid on:

• Naha ja silmavalgete kollasus.

• Tume uriin.

• Söögiisu vähenemine või kadumine.

• Iiveldus ja oksendamine.

• Valu või ebamugavustunne kõhus.

• Kehakaalu langus.

• Tugev nõrkus.

• Kehatemperatuuri tõus.

• Kõhu suurenemine vedeliku kogunemise tõttu.

Kui pikka aega palju alkoholi tarvitanud inimesel tekib kollatõbi, võib see viidata tõsisele maksakahjustusele.

Sellises olukorras on vajalik kiire arstlik läbivaatus.

Maksatsirroos – kui terve maksakude asendub armkoega

Maksatsirroos on üks raskemaid kroonilise maksakahjustuse vorme.

Pikaajalise maksarakkude kahjustumise ja kestva põletiku tõttu asendub terve maksakude järk-järgult armkoega.

Need muutused häirivad maksa normaalset ehitust, raskendavad verevoolu ja vähendavad elundi võimet täita elutähtsaid ülesandeid.

Alguses suudab organism neid häireid veel kompenseerida.

Tsirroosiga inimene võib mõnikord tavapäraselt töötada, sportida ja elada üsna harjumuspärast elu.

Haiguse süvenedes võib aga saabuda hetk, mil maks ei suuda enam organismi vajadusi rahuldada.

Seda seisundit nimetatakse dekompenseeritud maksatsirroosiks.

Millised on maksatsirroosi sümptomid?

Varases staadiumis võivad sümptomid olla kerged või täielikult puududa.

Haiguse arenedes võivad ilmneda:

• Tugev väsimus ja nõrkus.

• Söögiisu kadumine.

• Kehakaalu langus.

• Kollatõbi.

• Jalgade turse.

• Kõhu suurenemine.

• Kergesti tekkivad verevalumid.

• Mälu-, tähelepanu- ja keskendumishäired.

Vaevuste raskus sõltub maksakahjustuse ulatusest ja tüsistuste olemasolust.

Viis kõige ohtlikumat maksatsirroosi tüsistust

1. Astsiit – vedeliku kogunemine kõhuõõnde

Vereringe ja maksafunktsiooni häirete tõttu võib kõhuõõnde hakata kogunema vedelik.

Seda seisundit nimetatakse astsiidiks.

Kõht võib märgatavalt suureneda, põhjustades ebamugavustunnet ning raskematel juhtudel ka hingamisraskusi.

Astsiidiga kaasneb ka suurem tõsiste infektsioonide risk.

2. Eluohtlik sisemine verejooks

Tsirroos võib põhjustada portaalhüpertensiooni ehk rõhu tõusu maksa värativeeni süsteemis.

Selle tagajärjel võivad söögitorus ja maos tekkida laienenud veenid ehk veenilaiendid.

Nende lõhkemine võib põhjustada äkilise ja eluohtliku verejooksu.

Vere oksendamine või must, tõrvataoline väljaheide nõuab viivitamatut arstiabi.

3. Hepaatiline entsefalopaatia – kui kahjustub ajutegevus

Kui maks ei suuda enam teatud aineid piisavalt töödelda, võivad need organismis kuhjuda ja häirida aju tööd.

Seda seisundit nimetatakse hepaatiliseks entsefalopaatiaks.

Võimalikud sümptomid on:

• Segasusseisund.

• Mäluhäired.

• Käitumise muutused.

• Liigne unisus.

• Desorientatsioon.

Rasketel juhtudel võib inimene langeda koomasse.

4. Neerufunktsiooni halvenemine

Kaugelearenenud maksatsirroosiga inimestel võib halveneda ka neerude töö.

Mõnikord kujuneb välja hepatorenaalne sündroom – raske tüsistus, mis võib olla eluohtlik.

5. Suurenenud maksavähi risk

Maksatsirroosiga inimestel on suurem risk haigestuda hepatotsellulaarsesse kartsinoomi ehk maksa primaarsesse pahaloomulisse kasvajasse.

Seetõttu vajavad tsirroosiga patsiendid regulaarset arstlikku jälgimist ja arsti soovitatud kontrolluuringuid.

Ohtlik müüt: kui maks ei valuta, on kõik korras

Paljud inimesed arvavad, et tõsine maksahaigus peab kindlasti valu põhjustama.

See ei vasta tõele.

Fibroos ja isegi maksatsirroos võivad alguses areneda ilma selgete vaevusteta.

Inimene võib tunda end piisavalt hästi, et jätkata töötamist, sportimist ja regulaarset alkoholitarvitamist.

Ka tavalised vereanalüüsid ei näita alati maksakahjustuse tegelikku ulatust.

Normaalsed ALAT- ja ASAT-näitajad ei välista maksafibroosi ega -tsirroosi.

Seetõttu peaksid inimesed, kes on aastaid tarvitanud alkoholi suurtes kogustes, arutama arstiga maksa tervise kontrollimist ka siis, kui nad tunnevad end hästi.

Kas maksatsirroosi saab peatada või välja ravida?

Maksatsirroosi diagnoos ei tähenda alati peatset maksapuudulikkust ega vältimatut surma.

Prognoos sõltub haiguse raskusastmest, tüsistustest ja võimalusest kõrvaldada maksakahjustuse põhjus.

Alkoholist põhjustatud tsirroosi korral on täielik alkoholist loobumine üks ravi olulisemaid osi.

Mõnel patsiendil võib pikaajaline karskus parandada maksafunktsiooni ja vähendada tüsistuste riski.

Teatud juhtudel võib väheneda ka fibroosi ulatus.

Kaugelearenenud tsirroosi korral võivad mõned muutused siiski olla pöördumatud.

Osa patsiente vajab maksasiirdamist.

Seepärast on äärmiselt oluline tegutseda enne, kui haigus jõuab kaugelearenenud staadiumisse.

Kui palju alkoholi peab jooma, et tekiks maksatsirroos?

Ei ole olemas üht kindlat alkoholikogust, mis põhjustaks kõigil inimestel ühesuguse maksakahjustuse.

Mõnel inimesel tekivad tõsised muutused väiksema alkoholikoguse juures kui teistel.

Riski mõjutavad muu hulgas:

• Tarvitatava alkoholi kogus ja sagedus.

• Alkoholitarvitamise kestus.

• Geneetiline eelsoodumus.

• Sugu.

• Rasvumine.

• Suhkurtõbi.

• Viirushepatiidid.

• Muud maksahaigused.

Üldjuhul kehtib põhimõte, et mida suurem on alkoholi kogutarbimine, seda suurem on maksakahjustuse risk.

See, et inimene suudab palju alkoholi juua ega tunne end tugevalt purjus, ei tähenda, et tema maks oleks kaitstud.

Ei ole olemas alkoholikogust, mis tagaks alkoholitarvitamisega seotud terviseriskide täieliku puudumise.

Kuidas kontrollida, kas alkohol on maksa juba kahjustanud?

Maksahaiguste varajane avastamine on väga oluline, sest algstaadiumis on mõningaid muutusi veel võimalik märkimisväärselt vähendada.

Arst hindab alkoholitarvitamise harjumusi, sümptomeid, kaasnevaid haigusi ja muid riskitegureid.

Selle põhjal võib ta soovitada vajalikke uuringuid.

Vereanalüüsid – maksanäitajad

Kõige sagedamini hinnatakse järgmisi näitajaid:

• ALAT (alaniinaminotransferaas) – ensüüm, mille suurenenud aktiivsus võib viidata maksarakkude kahjustusele.

• ASAT (aspartaataminotransferaas) – ensüüm, mille aktiivsus võib maksakahjustuse korral suureneda, kuid mis ei ole spetsiifiline ainult maksale.

• GGT (gamma-glutamüültransferaas) – näitaja, mis võib suureneda erinevate maksa- ja sapiteede haiguste ning alkoholitarvitamise korral.

• Bilirubiin – aitab hinnata mõningaid maksafunktsiooni ja sapipigmentide ainevahetuse häireid.

• Albumiin – valk, mille sisaldus võib anda teavet maksa võime kohta valke toota.

• INR – vere hüübimise näitaja, mis aitab hinnata maksa sünteesifunktsiooni.

Olenevalt olukorrast võib arst määrata ka täieliku vereanalüüsi ja muid uuringuid.

Oluline on meeles pidada, et normaalsed maksaensüümide näitajad ei välista alati tõsist haigust.

Maksa ultraheliuuring

Ultraheliuuring võib aidata tuvastada rasvmaksa, maksa ehituslikke muutusi ja mõningaid tsirroosi tüsistusi.

Varane fibroos ei pruugi aga tavapärasel ultraheliuuringul nähtav olla.

Maksa elastograafia – FibroScan

Elastograafia on mitteinvasiivne uuring, mis võimaldab hinnata maksakoe jäikust ja fibroosi esinemise tõenäosust.

See uuring võib olla eriti kasulik inimestele, kellel on suurem kroonilise maksahaiguse risk.

Tulemusi peab hindama arst, sest maksakoe jäikust võivad mõjutada ka põletik ja muud tegurid.

Mis juhtub maksaga pärast alkoholist loobumist?

Maksal on märkimisväärne taastumisvõime.

Taastumise võimalused sõltuvad siiski kahjustuse raskusastmest ja muudest terviseteguritest.

Esimesed nädalad ilma alkoholita

Mõnel alkoholist põhjustatud rasvmaksaga inimesel võib maksa kogunenud rasva hulk hakata märgatavalt vähenema juba mõne karskusnädala jooksul.

Esimesed kuud ilma alkoholita

Alkoholist hoidumise jätkamisel võivad maksaensüümide näitajad paraneda ja põletik väheneda.

Taastumise kiirus on individuaalne.

Pikaajaline kasu

Pikaajaline karskus võib vähendada haiguse süvenemise ja tüsistuste tekkimise riski.

Kui aga on juba tekkinud ulatuslik fibroos või tsirroos, ei pruugi maksa täielik taastumine enam võimalik olla.

Oluline: füüsilise alkoholisõltuvusega inimestel võib alkoholi järsk tarvitamise lõpetamine põhjustada krampe, alkohoolset deliiriumi ja muid eluohtlikke tüsistusi.

Sellisel juhul tuleks alkoholitarvitamine lõpetada meditsiinitöötajate abiga ning vajaduse korral arsti järelevalve all.

Seitse ohtlikku sümptomit, mida ei tohi eirata

Kui pikka aega alkoholi tarvitanud inimesel tekivad allpool kirjeldatud sümptomid, on vajalik kiire meditsiiniline hindamine.

1. Naha või silmavalgete kollasus. Võib viidata maksafunktsiooni tõsisele halvenemisele.

2. Kõhu ümbermõõdu kiire suurenemine. Võib olla astsiidi ehk vedeliku kõhuõõnde kogunemise tunnus.

3. Vere oksendamine. Võib viidata eluohtlikule sisemisele verejooksule.

4. Must, tõrvataoline väljaheide. Võib olla seedetrakti verejooksu tunnus.

5. Segasusseisund või desorientatsioon. Võib viidata hepaatilisele entsefalopaatiale.

6. Ebatavaline unisus või teadvushäired. Võivad olla raske terviseseisundi tunnused.

7. Üldseisundi järsk halvenemine. Vajab kiiret arstlikku hindamist.

Vere oksendamise, raske segasusseisundi, teadvusekaotuse või muu eluohtliku seisundi korral tuleb viivitamata helistada hädaabinumbril 112.

Korduma kippuvad küsimused alkoholi ja maksa tervise kohta

Kas maksatsirroos võib tekkida inimesel, kes joob ainult õhtuti?

Jah. Maksakahjustuse risk sõltub tarvitatava alkoholi kogusest, tarvitamise kestusest ja muudest teguritest.

Ainult õhtune alkoholitarvitamine ei kaitse maksahaiguste eest.

Kas rasvmaks võib areneda tsirroosiks?

Jah. Kui kahjustuse põhjus püsib, võib osal inimestest tekkida põletik, fibroos ja lõpuks tsirroos.

Kas maksatsirroos lõpeb alati surmaga?

Ei. Paljud kompenseeritud tsirroosiga inimesed elavad aastaid, eriti kui haiguse põhjus õnnestub kõrvaldada ja rakendatakse sobivat ravi.

Tsirroos on siiski tõsine haigus, mis võib põhjustada eluohtlikke tüsistusi.

Kas maks võib olla tõsiselt kahjustatud, kui vereanalüüsid on korras?

Jah. Normaalsed maksaensüümide näitajad ei välista alati kaugelearenenud fibroosi või tsirroosi.

Kas maks võib pärast alkoholist loobumist täielikult taastuda?

Kahjustuse varases staadiumis on taastumine sageli võimalik.

Kaugelearenenud tsirroosi korral ei pruugi maksa täielik taastumine enam võimalik olla.

Kas õlu on maksale vähem kahjulik kui kange alkohol?

Maksakahjustuse risk sõltub suurel määral organismi jõudnud etanooli koguhulgast.

Ka regulaarne suurte õllekoguste tarvitamine võib põhjustada raskeid maksahaigusi.

Kas maksatsirroosi saab diagnoosida vereanalüüsidega?

Vereanalüüsid aitavad tuvastada maksafunktsiooni häireid ja hinnata haiguse riski, kuid neist ei piisa alati tsirroosi kinnitamiseks või välistamiseks.

Arst võib soovitada lisaks ultraheliuuringut, elastograafiat või muid uuringuid.

Kas maksatsirroos võib areneda ilma sümptomiteta?

Jah. Kompenseeritud tsirroos võib pikka aega kulgeda ilma selgete vaevusteta.

Seetõttu tasub inimestel, kes on aastaid alkoholi liigselt tarvitanud, arutada arstiga maksa tervise kontrollimist isegi siis, kui nad tunnevad end hästi.

Kokkuvõte – maks ei pruugi ohust märku anda enne haiguse kaugelearenenud staadiumi

Alkoholiga seotud maksahaigused on eriti ohtlikud, sest alguses ei pruugi need põhjustada peaaegu mingeid vaevusi.

Inimene võib aastaid olla veendunud, et tema tervist ei ohusta miski.

Samal ajal võib maksa koguneda rasv, areneda põletik ja moodustuda armkude.

Kui tekivad kollatõbi, astsiit, sisemine verejooks või teadvushäired, võib haigus olla juba väga kaugele arenenud.

Maksatsirroos võib inimeselt võtta tervise, töövõime, iseseisvuse ja kõige raskematel juhtudel ka elu.

Seetõttu ei tasu oodata valu või esimeste raskete tüsistuste ilmnemist.

Kui alkohol on olnud pikka aega igapäevaelu osa, võib maksa tervise kontrollimine olla üks olulisemaid otsuseid oma tervise heaks.

Maks ei pruugi pikka aega anda ühtegi hoiatavat märki. See ei tähenda aga, et maks ei oleks kahjustatud.

FACCEX® – ja meel naeratab!

www.faccex.com